Paanika lammutab pensionisambaid
3. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise samba pensionifondides on juba praegu vähem raha alles, kui inimesed sinna sisse on maksnud, euro nimel käiv külmutamise paanika teeb asja aga veel hullemaks.
Seitsme aastaga on töörahvas maksnud ja töörahva sotsiaalmaksust on pensionifondidesse juurde kantud rohkem kui 13 miljardit krooni. Osakute väärtus on praegu natuke üle 11 miljardi krooni. Kuhu meie raha sai?
«Tuleb tõdeda, et globaalses finantskriisis on kõik kohalikud pensionifondid päris tugevalt pihta saanud, sealhulgas ka meie juhitud fondid,» kommenteeris praegust olukorda SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. «Rahuloluks põhjust ei ole.»
Kui valitsus järgmisel neljapäeval – aga just see päev on seatud otsustamissihiks – oma lubaduse teoks teeb ja kaheks aastaks sissemaksed kohustusliku pensionifondi külmutab, on see vaid suure segaduse algus. Suure raha juures on alati palju küsimusi.
Kas vabatahtlikult võiks mõni jõukam palgasaaja pensionifondi iga kuu raha ikkagi juurde panna?
Võrreldav õhupalliga
Kas tippadvokaadil õnnestub kohtus teostada oma esialgne ähvardus ja valitsuse külmutamisplaan tühistada?
Advokaat Leon Glikman tõi välja põhiseadusliku legitiimse ootuse põhimõtte, mis tähendab, et igaüks võib oma plaanid ja elukorralduse rajada eeldusele, et riik ei käitu sõnamurdlikult.
Praxise analüütik Andres Võrk märkis, et kahe aastaga jääb fondidel saamata ligi kuus miljardit krooni. «Rõhutatakse, et sellega kaotab pensionisüsteemi usaldusväärsus,» jätkas Võrk oma blogis. «Tõepoolest, seda ta teeb. Aga naiivne on inimene, kes seda seni on lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult on ju süsteemi juba senigi mitu korda muudetud või pole reeglitest kinni peetud.»
Ärimees Meelis Atonen rääkis, et sissemaksete külmutamisel peaks andma soovijaile võimaluse raha fondist välja võtta. «Kui üks lepingupool ütleb selle üles – aga riik ütleb, et ei suuda enam kohustusi pensionisamba maksete osas täita –, siis peab ka teisel poolel olema õigus leping üles öelda,» põhjendas Atonen.
Atonen kahtles ka hilisemas hüvitamises, viimasest on rääkinud rahandusminister Ivari Padar. «Kui riigil pole praegu raha, kust see rahajõgi hiljem tulema peaks?» arvas Atonen.
Kas valitsus annab võimaluse raha välja võtta? Ja kui annab, kuidas siis garanteeritakse, et kõik osakuomanikud raha kätte saaksid? Investeerimisfond on nagu õhupall – mida rohkem raha välja voolab, seda pisemaks pall jääb ja viimastele lahkujatele jäävad tühjad pihud.
Kuidas kaetakse näiteks Nordea kulud, kes on äsja hakanud pensionifonde müüma ja kelle ärile sissemaksete külmutamine tõenäoliselt surmahoobi annab?
Vastused puuduvad
Vastuseid pole. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann on nõus kinnitama vaid seda, et isikustatud sotsiaalmaksu osa kasvab seni pensionisambasse läinud nelja protsendi võrra. Ehk siis esimese samba pension tuleb külmutamise tõttu kunagi vanuritel natukene suurem.
Aga kas see korvab vahe teise samba osa väiksemaks jäämise võrra? Ei tea.
Reimann ütles kõigi muude tehniliste küsimuste kohta, et ministeerium alles analüüsib neid ja tuleval neljapäeval langetavad poliitikud vastavad otsused. Aga vastuseid tahaks kindlasti kuulda, sest teadmatus painab.
«Küsimus on ka selles, mis saab neist kogumispensioniga liitunutest, kelle pensioniiga saabub lähema kümne aasta sees,» kommenteeris NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp.
Ta nentis, et just nende inimeste tulevasele pensionile avaldaks sissemaksete peatamine kõige suuremat mõju.
«Küsimusi on veelgi,» jätkas Ruusalepp. «Võib-olla on kõikidele nendele aspektidele mõeldud, sellisel juhul peaks seda infot avalikkusega rohkem jagama.»