Riigikogu liige Ain Seppik küsis reformierakondlasest sotsiaalministrilt Hanno Pevkurilt, miks valitsuserakonnad detsembria töölepinguseadust vastu võttes ei näinud enda ümber majanduskriisi.
Seppik: miks Reformierakond kolme kuu eest kriisi ei märganud?
1. aprill 2009, 23:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis möönis, et tööpuudus ja majanduskriis on osutunud sügavamaks kui toona ette nähti, kuid lisas ETV saates «Foorum», et kõige negatiivsemaid arvamusi majanduskliima kohta välja ei öeldud, kuna see oleks majandusolukorrale veelgi negatiivsemat mõju avaldanud.
Sotsiaalminister Hanni Pevkur asus positsioonile, et esmalt peavad tööandjad ja ametiühingud suutma enne aprilli lõppu maha istuda ja mingigi kokkuleppeni jõudma, sest vastasel korral puudub valitsusel ülevaade nende soovidest. Päeva lõpuks peab aga valitsus parlamendi ette minema, kui küsimus puudutab näiteks töölepinguseaduse kehtima hakkamise edasi lükkamist või osalist edasilükkamist, samuti töötuskindlustusmakseid.
Kriis hirmutas, et segadus, mis järgneb töölepinguseaduse kehtima hakkamise edasi lükkamisele, tuleb kirjeldamatu.
Seppik jällegi tuletas meelde, et omal ajal Reformierakond surus seaduse kehtima hakkamise tähtpäevaks 1. juuli ning et algses versioonis oli see järgmise aasta 1. jaanuar.
Hanno Pevkur püüdis väita, et omal ajal vähenesid mitmed maksed sotsiaalsfääri ajal, kui ministriks oli keskerakondlane Jaak Aab, kuid saatejuht Andres Kuusk pidi talle meenutama, et peaministriks oli tollal siiski Andrus Ansip.
Ametiühingujuht Harri Taliga rääkis, et kui töölepinguseaduses kokku lepiti, rääkisid tööandjad ja valitsus turvalisest paindlikkusest, kuid nüüd on sellest järgi jäänud vaid paindlikkus. Ometi peaks tööotsijale, kelle ülesanne praegusel ajal on tavapärasest keerulisem, tagama just enam turvalisust.
Kriis toonitas, et tööandja maksukoormuse tõus täna ja tulevikus vaid pärsib Eesti konkurentsivõimet.
Taliga hoiatas aga olukorra eest tööturul, mis oli mõne aja eest Rootsis, kus inimesed pendeldasid töötu ja tööturukoolituses osaleva inimese staatuse vahel, rõhutades sellega, et peamine on siiskii, et oleks töökohti ning pelgast ümberõppest ei aita.
II pensionisambasse maksete peatamisest rääkides rõhutas minister Pevkur, et tegu on ajutise meetmega, mida soovitakse teha eelarvetasakaalu huvides.
Seppik tõdes, et on selge, et praegune koalitsioon ei suuda enam valitsuskulusid kärpida, samas leidis ta, et maksete peatamine II sambasse läheb vastuollu õigusliku ootuse printsiibiga, millele osutas jurist Leon Glikman.
Pevkur väitis, et praeguseid eelarvelaekumisi vaadates, tundub, et tehtud negatiivne lisaeelarve oli piisav.
Seppik nõustus sellega, rõhutades, et lisaeelarvele tal etteheited polegi, küll aga sügisel vastu võetud riigieelarvele, mille poolt hääletades pidid kõik koalitsioonisaadikud teadma, et see on täiesti ebareaalne dokument.
Saates esitati ka kaks telefoniküsimust.
68,2 protsenti 1036 vaatajast toetas töölepingu seaduse jõustumise edasilükkamist.
58,2 protsenti 1515 vaatajast toetas sissemaksete külmutamist teise pensionisambasse.