Eesti Loto juhi jaoks sai õiglus mullu lõpuks jalule seatud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp.
Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Loto juhatuse esimees Aivar Lepp väljendas 2007. aastal oma 502 000-kroonise palga üle ajakirjanikule pettumust.


Mullu tõusis teie palk üle 40 protsendi, kas nüüd on õiglus jalul?


Eks see täna tundlik teema ole, arvestades äriettevõtete tulemusi ja üldist pessimismi. Aga ma ütlen otse, et oma toonase palgaga ma tõesti rahul ei olnud.



Aeg-ajalt kostab ettepanekuid, et riigiettevõtete juhtidele peaks kehtestama palga ülempiiri. Kas see on populism?


Keegi võib ju öelda, et palgatase peab olema just selline, aga majanduskeskkond muutub kiiresti. Ning ka langus mõjutab ettevõtteid erinevalt, Eesti Loto tulemused on näiteks paranenud. Riigiettevõtte juhil võivad lisatasud ulatuda kuni nelja kuu palgani, seega sõltub kolmandik tasust nõukogu seatud eesmärkide täitmisest.



Ma olen ise ka netis kommentaare lugenud ja sealt jääb mulje, justkui peaks riigile kuuluvaid ettevõtteid juhtima altruistid, kelle põhiteenistus tuleb kusagilt mujalt. Sellele küll lootma jääda ei saa, minule on minu töö ainus sissetulek. Palgatase sõltub ettevõtte enda tulemustest. Kui ikka ettevõttel läheb halvasti, siis kõrgeid palku maksta ei saa, võib-olla isegi madalaid enam mitte.



Te nurisesite mullu oma palga pärast, aga Eesti Loto nõukokku kuuluvad ka poliitikud. Kas see poliitilist urgitsemist ei toonud kaasa?


Minu ajal pole poliitilist urgitsemist nõukogus olnud. Kui ma viis ja pool aastat tagasi ettevõttesse tulin, lepiti ühel esimestest koosolekutest kohe kokku, et poliitilised huvid jäävad nõukogus seljataha.



See on võib-olla rumal küsimus inimeselt, kes pole kunagi 50 000 krooni kuus teeninud, aga kas sellise palga saaja enda pihta suunatud klassiviha ka kogeb?


(Naerab pikalt.) Vastus on ei. Ma elan küll oma majas, aga 90 protsenti on sellest panga oma. Nii minu kui naise auto on üle viie aasta vanad ja mitte kuigi kallid. Küllalt suure pere, pangalaenu, erinevate remonttööde kõrvalt... Teate, kunagi sain ma kutse meremessile, ju keegi arvas, et mul peaks mõni merekaater olema. Aga pole sellist rikkust, kuni kriisini tulid minu ettevõtjatest sõbrad minust ikka paremini toime. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles