Roger Martin Rotmani Ärikoolist selgitab, miks kõige võimekamate ja targemate töötajate väljavalimine ei pruugi anda soovitud tulemusi.
Kõige targemate inimeste värbamine ei pruugi olla parim ideee
25. oktoober 2012, 15:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta isiklik kogemus pärineb konsultatsioonifirmadest, kus tavapärane mantra on, et värvata tuleb parimaid, kuna tänu oma intellektile õpivad nad kõige kiiremini ja efektiivsemalt. Loogika baseerub eeldusel, et tarkadele saab kõike õpetada, kaasa arvatud suhtlemisoskust, vahendab Pärnu Konverentside ajaveeb.
Seega võttis ta tööle massiliselt parimaid Harvardi Ärikooli lõpetajaid. Kõigile üllatuseks selgus, et antud strateegia ei töötanudki nii hästi kui arvatud. Paljud tarkadest ei löönud tegelikus elus läbi. Loogiline juhtimiskaemus oli, et strateegia oli õige, kuid satuti lihtsalt «valede tarkade» otsa.
Seejärel sattus Roger lugema Chris Argyrise käsitlust «Kuidas õpetada tarku õppima», mis selgitab, et parimatel õppuritel on raske elukogemust omandada. Kui midagi ei lähe plaanikohaselt, siis otsivad nad ebaõnnestumisele väliseid põhjendusi, selle asemel, et enda käitumist muuta. Ning seega kordavad nad samu vigu üha uuesti.
Üks põhjustest on tegelikult akadeemiline edu. Kui tagasilööke on vähe, siis puudub oskus ja kogemus tulla toime ebaõnnestumistega. Töökohal ei lähe reeglina kõik sugugi plaanipäraselt, kuna õigeid valikvastuseid pole ning nii aktiviseeruvad kaitsemehhanismid.
Rogeri järeldus oli, et automaatne eeldus, et tarkus ning võimed võrduvad tulemusega, ei pea äris paika. Kõike rohkem, paremini ning kvaliteetsemalt ei too sageli loodetud kasu.
Loo moraali on lihtne kritiseerida, kuna võimed määravad lõpuks ikkagi tulemuse. Teisalt tõstatab see ka palju olulisi küsimusi. Esiteks, koolisüsteemidest juurdunud õige-vale vastus. Inimestevahelistes suhetes ja juhtimises pole reeglina mustvalgeid õigeid ning valesid vastuseid.
Teiseks, isegi ettevõtted samas tööstusharus on oma toimimisviisilt unikaalsed ning eduni on jõutud tõenäolisemalt katse – eksituse meetodil kui jäärapäiselt äriplaani järgides. Ning määramatusega ei pruugi «targad» küll hästi hakkama saada.
Viimaseks tuleb taas meelde tuletada traditsioonilist juhtimisdilemmat. Teisejärguliste mängijatega ei saa turniiri võita, kuid ka ainult staaridest koosnevad meeskonnad ei saavuta tavaliselt loodetud tulemust.