Parts: toetust võiks saada majanduslikult soodsad uued tuulepargid

Andrus Ansip ja Juhan Parts. Foto: Peeter Langovits

Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul võiks tootjatele uute tuulikute rajamiseks taastuvenergia toetust maksta siis, kui tuulepargid oleksid majanduslikult soodsaim lahendus.

Parts ütles valitsuse pressikonverentsil neljapäeval valitsuse heakskiidu saanud elektrituruseaduse muudatuste kohta, et seaduseelnõu fikseerib täpse loetelu, kellel on õigustatud ootus uue korra järgi taastuvenergia toetust saada. Nendeks on ministri sõnul tootjad, kes on oma investeeringu juba lõpetanud ja kelle rajatud tootmisvõimsus on juba tööle hakanud.

Samas on Partsi sõnul ka teatud kategooria juba algatatud projekte, mis on jõudnud sellisesse faasi, et on tekkinud õigustatud ootus taastuvenergia toetuse saamiseks. «On selliseid projekte, mis on sellises faasis, mis praegu reaalselt ei tooda, aga järgmisel aastal näiteks hakkavad, ja nende õigustatud ootusi on arvesse võetud,» lausus Parts.

Peaminister Andrus Ansip ütles pressikonverentsil, et kui uued tuulikud nõuaks täiendavat taastuvenergia tasu ehk dotatsiooni, siis ei ole neid mõtet ehitada. «Tarbija ei ole nõus nii kallist elektrit ostma ja maksumaksja eelarvest ei ole nõus seda elektrit doteerima,» ütles Ansip.

Peaministri sõnul seab valitsus eesmärgiks 2020. aastaks täita riigile võetud kohustused ja ei kavatse võetud kohustusi suurelt ületada, sest tarbija ei jõua seda kinni maksta. Tuuleenergia on aga praegu märksa kallim kui põlevkivist toodetav elekter, selgitas Ansip.

Ansip lisas, et põlevkivist elektrit tootvad ettevõtted peavad uuest aastast hakkama soetama süsinikdioksiidi emissiooni kvoote ning seetõttu kallineb elekter tarbijatele oluliselt. «Me ei saa lubada seda, et lisaks võetud kohustustele toodetava taastuvelektri arvel see kallinemine tuleks hüppeliselt suurem,» ütles Ansip.

Parts märkis, et tarbija kulul soovitakse toetada taastuvenergia investeeringuid nii palju, kui on vajalik riigi seatud eesmärkide ja võetud Euroopa kokkulepete täitmiseks. Uute tuulikute rajamist tahaks riik tema sõnul tarbijate kulul edaspidi toetada siis, kui tuulepargid oleksid kõige soodsamad ja kui rahvusvaheline kohustuse määr seda nõuab.

«Kui me võtame praegu arvesse veel mitte tööle hakanud tuulepargid, aga millel on õigustatud ootus, siis me ei näe tõepoolest uusi tuulikuid, mis võiksid pretendeerida sellele toetusele, välja arvatud juhul, kui nad oleksid majanduslikult soodsamad mingitest teistest võimalustest,» rääkis Parts.

Parts märkis, et palju räägitakse, et tuuleenergia muutub tänu tehnoloogia arengule majanduslikult väga konkurentsivõimeliseks pea ilma igasuguste toetusteta, ja seda ei saa välistada. Ta lisas, et ei välista varianti, et tuulepargid suudavad investeerida ja müüa elektrit turutingimustel.

Tema sõnul on Euroopa Liidus (EL) on praegu rakendamisel roheliste sertifikaatide kauplemissüsteem. «Kui ma rajan Eestisse tuuliku, aga sellest rohelisest energiast on huvitatud mingi EL-i riik, kellel ei ole nii palju taastuvenergia ressurssi, siis maksab see riik raha, et see investeering toimuks,» tõi Parts näite.

Nende eesmärkide kaudu võiks taastuvenergia liikuda teise EL-i liikmesriigi rohelise energia bilanssi. Selline skeem on Partsi sõnul EL-i reeglite järgi võimalik. «See ei ole sugugi mitte päris teoreetiline, selles osas toimuvad mitmed kõnelused, kuhu on kaasatud Eesti ettevõtted,» ütles Parts.

Elektrituruseaduse muutmise eelnõus jääb kehtima põhimõte, mis piirab tuult energia allikana kasutavate tootjate toetatavat tootmismahtu aastas 600 gigavatt-tunniga. «Ma loodan, et ka tuuleenergia tootjatele on see valitsuses toimunud muudatus vastuvõetav,» lausus Parts.

Majandusministri ja Eesti Taastuvenergia Koja tänavu juulis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi järgi oli kavas tuuleenergia tootjatele see piirang kaotada ja asendada kõikidele tootjatele kehtiva toetatava taastuvenergia piirmääraga.

Parts rääkis, et valitsuse kinnitatud taastuvenergia kavas on fikseeritud taastuvenerga mahtude kasvutempo aastani 2020. «Kui me vaatame täna töötavaid taastuvenergiavõimsusi ja tarbimisprognoosi, siis me võime öelda, et 2015. aastani on juba täna toodetud taastuvenergiat piisavalt.»
Eelnõu järgi teeb valitsus vahearuande 2016. aastal, võimaldades turule tulla täiendavalt tootjatel nende taastuvenergia liikidega, mis on kõige soodsamad. «Kes saab olla kõige soodsam tarbijale aastal 2016, eks me siis näeme,» ütles Parts.

Parts märkis, et kui vaadata praeguseid hindu, siis kõige soodsam on suurtest tootmisvõimsustest biomassi kasutamine elektri ja sooja tootmiseks. Tema sõnul on suure tõenäosusega seis sama ka 2016. aastal, kuid ei saa välistada, et tehnoloogia areng võib mingisuguseid muutusi tuua.

Eesti tuuleenergia tootjaid ja arendajaid koondav Tuuleenergia Ühendus teatas teisipäeval, et protesteerib elektrituruseaduse eelnõu vastu, millesse kirjutatud piirang välistab ühenduse hinnangul taastuvenergiatoetuse saajate nimekirjast peaaegu kõik praegu üle Eesti arendusfaasis olevad tuulepargid ja paneks sisuliselt seisma uute tuulikute rajamise.

Ühenduse teatel on eelnõu järgi taastuvenergia toetuse saamise õigus tagatud üksnes sellistele tuuleenergia tootjatele, kel tänavu 15. juuli seisuga on kas tootmisseadme ehitamiseks väljastatud ehitusluba või siis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus nõusolek osaleda projektis kaasrahastajana.

Investeerimisotsuse tegemise kontekstis on kõigi taastuvenergia liikide puhul oluline võrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimise aeg ning just seda tuleb ühenduse teatel arvestada toetusõigusliku elektri koguse kindlaksmääramisel. Ühenduse hinnangul tuleks eelnõu muuta selliselt, et taastuvenergia toetuste saamine oleks tagatud kõigile tuuleenergia tootjatele, kellel hiljemalt selle aasta 15. juuliks oli sõlmitud liitumisleping võrguettevõtjaga.

Tuuleenergia Ühendus hõlmab nii praeguseid elektritootjaid kui rajamisel olevaid tuuleparke, mille kohta on Elering põhivõrguettevõtjana langetanud otsuse nad Eesti elektrisüsteemiga liita.