Keskpanga president kiitis Eesti finantsstabiilsust
25. oktoober 2012, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga juht Ardo Hansson kinnitas eile keskpanga finantsstabiilsuse ülevaadet kommenteerides, et Eesti finantsstabiilsus on praegu väga tugevas seisus, siinsed ettevõtted on aastaga muutunud tugevamaks ning ka finantssektoris on näha palju positiivseid muutusi.
«Ettevõtete võlakoormus on vähenenud, nende finantspuhvrid on kasvanud, nende võime katta intressimakse on kasvanud,» lausus ta. «Pankade suhe hoiuste ja laenude vahel on paranenud, paranenud on kapitaliseeritus ja laenude tagasimaksete viivised on vähenenud. Kõik need näitajad on Eestis positiivsed.»
Veidi ettevaatlikkust tekitab Hanssoni sõnul asjaolu, et madala intressimäära keskkonnas on pankadel järjest raskem tulusid teenida, mis võib ergutada panku ja teisi finantsettevõtteid otsima kõrgemat tootlust ning paigutama suuremaid tulusid kõrgema riskiastmega instrumentidesse.
Näiteid ei tule kaugelt otsida, sest alates sellest kevadest investeerib Eesti Pank ka ise aktsiaturgudesse ja tahab peagi hakata investeerima ka mitteeurotsooni võlakirjadesse. Ühest küljest on selle põhjuseks eurotsooniga liitumisel tekkinud vajaduste muutused, aga oma osa on ka keskpanga enda vajadusel suuremate tootluste järele.
«Siin peab valvas olema, et ei mindaks liiga kergekäeliselt otsima kõrgemaid tootlusi ja riskiastet suurendama,» hoiatas Hansson. «Ma arvan, et me tuleme sellega toime.»
Eesti pankade finantsseisu mõjutavad Põhjamaades asuvate emapankade väljavaated. Praegu on need väljavaated väga head, sest pangad on hästi kapitaliseeritud, neil on kõrge likviidsus ja nad suudavad turult saada suhteliselt odavat laenu.
Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on keskpanga hinnangul eelkõige seotud võlakriisist põhjustatud ebakindlusega ja ühes sellega aeglustuda võiva Euroopa majanduskasvuga. Euroala nõrgenenud majandusseis võib välisnõudluse vähenemise kaudu halvendada Põhjala laenuklientide maksevõimet.