Villu Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilve hinnangul on eksministrile esitatud süüdistus põhjendamatu ja ebaselge.
Aivar Pilv: Reiljani süüdistus on ebaselge
1. aprill 2009, 14:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põhiliseks probleemiks on süüdistuse ebaselgus ja üldsõnalisus. Rikutud on õigusemõistmise üldtunnustatud põhimõtet, mille kohaselt peab süüdistataval olema võimalik mõista, milles teda süüdistatakse ja millistele konkreetsetele asjaoludele süüdistus rajaneb. Antud asjas on seda nõuet jämedalt rikutud,» selgitas Pilv.
Ta lisas, et kogeb esimest korda olukorda, kus näiteks süüdistus on ühes episoodis esitatud nii, et selles pole märgitud väidetavat teo toimepanemise aega, sellega seotud isikuid, kirjeldatud tegusid ega nendega seonduvaid fakte. «Tundub, et eesmärk on iga hinna eest asi kohtusse saata, sõltumata tõendite olemasolust.»
Tervikuna on Pilve hinnangul süüdistuse puuduseks, et kaitsealusele etteheidetavad teod on esitatud erinevaid õigusnorme kirjeldavas-selgitavas stiilis, kuid puuduvad konkreetsed seosed väidetavate rikkumistega. Maadevahetus on tema sõnul läbi viidud kehtivat regulatsiooni järgides ning erinevate normide selgitamine ilma faktiliste seosteta jääb arusaamatuks.
Pilv lisas, et kriminaalasi on kunstlikult paisutatud mahukaks ning prokuratuur pole pidanud vajalikuks eristada olulist teavet ebaolulisest. Kaitsjate sellekohast taotlust, mille kohaselt kõik mittevajalik kõrvaldatakse toimikust, pole prokuratuur põhjendatuks pidanud. See on muutnud kaitsetöö äärmiselt mahukaks ja koormavaks ning kaitsealustele kulukaks.
«Tuleb väga raske ja väsitav, aga kindlasti ka huvitav kohtuistung. Nii mahuka asja arutamise kogemus Eesti kohtusüsteemis puudub. Tuleb vastu pidada. Eks aeg näitab, kuidas selline ajamahukas menetlus muud elu- ja töökorraldust mõjutama hakkab,» lausus Pilv.
Esmalt peab aga tema sõnul selgeks saama, kas katkematu kohtumenetluse põhimõte üldse võimaldab kohtul asja arutamist alustada selle aasta lõpus või jääb see hoopis järgmisse aastasse.