Eluasemelaenudega hädas olijate arv kasvab

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaosades elab venelasi kõige enam Lasnamäel.
Tallinna linnaosades elab venelasi kõige enam Lasnamäel. Foto: Toomas Huik

Töö kaotamine ja sissetulekute vähenemine suurendab eluasemelaenuga tõsiselt hädas olevate inimeste hulka iga päevaga. Hädasolijate kinnisvara noolivad juba välisfondid.



SEB klientidest on eluasemelaenu maksete tasumisega tõsisemaid probleeme praegu 600 perel. Kokku on pank väljastanud 40 000 eluasemelaenu ja jänni jäänuid on koguhulgast 1,5 protsenti.



«Muret valmistab muidugi see, et see arv kasvab päris kiiresti,» kommenteeris SEB jaepanganduse valdkonna juht Riho Unt ja lisas, et kogu Eestis võib raskustesse sattunuid olla 1800 ringis. Veel aasta või paar tagasi oli see hulk mitu korda väiksem ja jäi SEB puhul isegi alla saja.



Enamikul juhtudel on probleemide põhjuseks inimeste töökaotus või märkimisväärselt vähenenud sissetulek. Probleem ei ole tekkinud sellest, et on võetud uusi finantskohustusi, näiteks tarbimislaenusid, märkis Unt. Panga tehtud analüüsi järgi on uued finantskohustused eluasemelaenu makseraskuste põhjuseks vaid 2,9 protsendil juhtudest, töökaotus ja sissetulekute kahanemine aga 60 protsendil.



Et raskustesse sattumist ja halvimal juhul kodu kaotamist vältida, soovitas Unt inimestel probleemi ilmnedes kohe panka oma kliendihalduri poole pöörduda.



Lootused, et küll kiirelt taas tööd leiab või kinnisvara müüdud saab, ei ole praegu enam realistlikud. Kriis ja lähitulevikus kuni 15 protsendini küündiv tööpuudus kestavad pikemat aega, arvas Unt.



Swedbanki jaepanga juht Aet Altroff on varem tõdenud, et kui töötuse protsent muutub juba kahekohaliseks, siis võib ka raskustes inimeste arv mitmekordistuda. Sõltuvalt raskuste tõsidusest ja tõenäolisest pikkusest pakub pank Altroffi sõnul kas kahe kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust ajutiseks maksekoormuse leevendamiseks või laenulepingu pikendamist kuumakse vähendamiseks.



Laenulepingu pikendamine võib tulla kõne alla näiteks siis, kui inimesel on töökoht ja senine palk säilinud, kuid vähenenud või kadunud on näiteks müügiboonused või muud lisatasud, mis vähendab tema igakuist maksevõimet.



Maksepuhkus on siiski lühiajaline ja ajutine lahendus makseraskustele ega pruugi alati tähendada, et selle lõppedes suudetakse lepingukohaste laenumaksete tasumist jätkata.



Undi sõnul on suurenenud nõudmised maandada laenamisega kaasnevaid riske ning laenumaksete kindlustusega on kaetud kuni iga neljas uus kinnisvaratagatisega laen ja iga kolmas tarbimislaen.



Kinnisvaranõustamisega tegeleva ettevõtte Re&Solution hinnangul jälgivad Eesti kinnisvaraturgu välisfondid, lootes hättajäänutelt soodsalt kinnisvara osta.



Re&Solutioni hinnangul otsitakse just selliseid pakkumisi, kus kinnisvaraomanik on sunnitud oma elamu- või äripinda odavalt müüma.



SEB jaepanganduse valdkonna juht Unt kinnitas, et kuigi eluasemelaene antakse varasemast vähem, ei ole laenuandmine siiski peatunud. Kuus annab SEB ligikaudu paarsada eluasemelaenu.



Eesti Panga statistika järgi anti aasta kahe esimese kuu jooksul Eestis eluasemelaene vastavalt mahus 634 ja 596 miljonit krooni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles