Rahandusminister Ivari Padar ütles tänast kevadprognoosi kommenteerides, et ehkki ennustatav majanduslangus püsib lisaeelarve aluseks olnud riskistsenaariumi ligidal, ei saa keegi kindel olla, et seegi prognoos peab, mistõttu tuleb leida kohti kokkuhoiuks.
Kuna eelarve defitsiit võib teatud halbade asjaolude kokkusattumisel minna ka üle 3 protsendi SKTst, on valitsusel plaanis leida uusi kokkuhoiukohti. Praegu on see 2,9 protsenti ja eksimisruumi praktiliselt pole, teatas Padar.
Ta lisas, et seni on valitsus suutnud näppu järje peal hoida ja ka selle aasta esimeste kuude maksulaekumine on olnud loodetud tasemel. «Kuid tuleb olla ettevaatlik ja elada nädalast nädalasse,» lausus ta.
Padari sõnul on meie esmane ülesanne majanduse stabiliseerimine, millega seni on üsna hästi hakkama saadud. Euro on tema sõnul selle kaasnähe.
Praegu on ettepanekuna ülal sissemaksete peatamine kaheks aastaks pensioni teise sambasse. See annaks tänavu kokkuhoidu 1,5 miljardit krooni ja tuleval aastal 2,4 miljardit krooni. Padari hinnnagul oleks see SKT languse olukorras igati mõistlik samm.
Teiseks tuleb tingimata suurendada töötuskindlustusmakseid nii tööandjale kui töövõtjale. Need kaks sammu jätaks inimestele 0,6 protsenti palka rohkem kätte.
Padar ei välistanud ka kaitsekulutuste kärpimist, öeldes, et võrreldes mõne teise NATO riigiga on Eesti panustanud riigikaitsesse tublisti enam.
Padar asetaks läbirääkimistelauale veel emapalga ja vanemahüvitise, kuna ei pea praeguses olukorras planeeritud tõuse mõistlikuks. «Ega elu praegu magus ole,» nentis ta.
Uue negatiivse lisaeelarve kohta arvas Padar, et kui riskid, mis seotud ümbritsevate turgudega, realiseeruvad, on selle koostamine täiesti tõenäoline.
Töölepinguseaduse jõustamise edasilükkamist Padari sõnul veel arutatud ei ole.
Järgmise aasta eelarve koostamisel tuleb tema sõnul varakult arutada ka tulumaksupaketi muudatusi, samuti tulumaksu tagastamise tingimuste muutmist.