Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus näeb teletorni ehitushankega tekkinud vaidlusele kahte võimalikku lahendust – kas rahandusministeerium otsustab ümber, et hange tehti nõuetekohaselt või tuleb riigieelarvest leida 930 000 eurot.
Tallinna teletorn võib riigikassast viia 930 000 eurot
18. oktoober 2012, 10:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeerium kontrollis euroraha kasutamist Tallinna teletorni renoveerimisel ja leidis, et ehitaja leidmiseks kasutatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus ei olnud põhjendatud.
Meenutuseks – algselt pidi teletorni renoveerimistööd tegema KMG Ehitus, ent kuna ehitaja olevat lõpetanud alusetult lepingu täitmise, katkestanud ehitustööd ja lahkunud ehitusobjektilt, oli SA Tallinna Teletorn sunnitud 23. juulil 2010 lepingust taganema.
Sihtasutus viis seejärel läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, sest asjaga oli kiire, kuna torn taheti Tallinna kultuuripealinnaks olemise aastal valmis saada. Uueks ehitajaks sai YIT Ehitus, kes ehitas objekti lõpuni. Sihtasutuse hinnangul olid konkurents ja läbipaistvus tagatud, kuna hankes osales neli pakkujat.
Nagu öeldud, leiab rahandusministeerium nüüd, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus oli vale valik. Rahandusministeerium esitas 16. aprillil EASile soovituse nõuda SA-lt Tallinna Teletorn tagasi veerand ehituse hankelepingu maksumusest ehk ligi 19 miljonit krooni seoses väidetavalt vale hankeliigi valikuga.
«Kulusid, mille puhul ei ole järgitud kõiki reegleid, sh ka riigihangete seadust, ei saa esitada hüvitamiseks Euroopa Komisjonile,» rääkis rahandusministeeriumi Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakonna juhataja Kerstin Liiva.
Nimelt on rahandusministeeriumil makseasutusena õigus põhjendatud juhtudel jätta kulud Euroopa Komisjonile esitamata ning lisaks peatada toetuse väljamaksed, kui tekib kahtlus rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide nõuetekohases toimimises.
Seevastu on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kui Euroopa Liidu struktuurfondide rakendusüksus hankemenetluse läbiviimisega seotud dokumente, kirjavahetust jms analüüsides jõudnud veendumusele, et SA Tallinna Teletorn ei ole eksinud hankemenetluse liigi valikul.
EASi lõplik järeldus on see, et SA Tallinna Teletorn poolt läbi viidud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamiseks oli alus ning toetuse tagasinõude esitamiseks alus puudub.
EAS pakub kujunenud olukorrale välja kahte lahendust:
- Siseministeeriumil koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga tuleb selgitada rahandusministeeriumile juhtumi asjaolusid ja saavutada rahandusministeeriumi seisukoha muutus.
- Loobuda vaidlusaluste kulude katmisest Euroopa Liidu vahenditest ja leida riigieelarvelised vahendid vaidlusaluse hankega seotud kulude katmiseks summas 934 110,13 eurot.
«Rahandusministeeriumil pole põhjust oma seisukohta muuta, kuna ühtegi uut argumenti ja põhjendust esitatud ei ole,» kommenteeris Postimehele ministeeriumi seisukohta Kerstin Liiva.
Liiva lisas, et toetuse saaja peab arvestama, et nõuete mittejärgimisel tuleb tal endal leida projekti elluviimiseks vahendid, kuna toetusest neid katta ei saa.
«Kui EAS otsustab siiski sellise kulu välja maksta, siis tuleb tal leida väljamakseks vajalikud vahendid oma eelarvest või otsida lahendusi koostöös sise- ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga,» rääkis Liiva. «Kui raha eraldataks riigieelarvest, tähendaks see teiste riigieelarvesse planeeritud tegevuste arvelt ressursside võtmist.»