Tööandjad: sotsiaalmaksukoormus jagunegu tööandjate ja töövõtjate vahel
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
17. oktoober 2012, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliit teeb ettepaneku jagada sotsiaalmaksu koormus selliselt, et tööandjad jätkavad sissemakseid pensionisüsteemi, töövõtjad aga teevad sissemakseid ravikindlustusse.
Lisaks hakkavad tööandjad keskliidu ettepaneku kohaselt tegema sissemakseid tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusse. Uue ravikindlustussüsteemi loomisel võetakse aluseks töötuskindlustussüsteem, kuhu panustavad nii tööandjad kui ka töövõtjad ja seda juhitakse pariteetsetel alustel.
«Tegemist ei ole mitte lihtsalt maksukorraldusliku, vaid sisulise muudatusega,» rõhutas tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. «Sotsiaalmaksureformi eelduseks on, et töötajate netopalk ei lange ja kindlustuskaitse võrreldes senisega ei halvene.»
Kriisi sõnul tegid tööandjad juba oma esimeses manifestis ettepaneku viia sotsiaalmaksukohustus tööandjate ja töövõtjate vahel pariteetsetele alustele, muutes sotsiaalmaksu osaliselt töövõtja maksuks. See võimaldaks sotsiaalkindlustuse küsimustesse kaasata ka kindlustatud isikud – töövõtjad.
«Sotsiaalmaksu ja tulumaksu käsitlemine üksikisiku maksukohustusena võimaldaks teha selgemaid valikuid tulu ümberjaotamise osas ja suurendaks ühiskondlikku huvi maksude otstarbeka kasutamise kontrollimiseks. Eesti poleks selles küsimuses erandiks, sest ka teistes riikides on võetud suund sotsiaalmaksu käsitlemisele üksikisiku tulumaksuna,» öeldakse tööandjate manifestis 2007–2011.
Euroopa Liidus on sotsiaalmaksu koormuse jagamine töötajate ja tööandjate vahel Kriisi sõnul tavaline. Näiteks Saksamaal jaotub sotsiaalmaks tööandja ja töövõtja vahel võrdselt ning sellele on seatud lagi. «Selles võrdluses oleks meie pakkumine ametiühingutele isegi vastuvõetavam – rahaliselt mahukama pensionikindlustuse eest tasuvad jätkuvalt tööandjad.»
Sotsiaalmaksu näol on sisuliselt tegemist üksikisiku tulumaksu eriliigiga, mille eesmärk on finantseerida ravikindlustuse- ja riikliku pensionikindlustuse süsteeme. Vastavalt sellele jaguneb sotsiaalmaks (33 protsenti) ravikindlustusmaksuks (13 protsenti) ja pensionikindlustusmaksuks (20 protsenti). Sotsiaalmaksu omapäraks Eestis on asjaolu, et selle maksmise eest vastutab tööandja ja sotsiaalmaks ei kajastu otseselt töötaja brutopalgas nagu tulumaks.