EAS: järgmisel rahastusperioodil kontrollime ettevõtete vastutustundlikkust terasemalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna ei ole ettevõtete vastutustundlikkus toetuste saamisel eraldi kriteeriumiks. Järgmisel rahastusperioodil on EASi juhatuse esimehe Ülari Alametsa sõnul plaanis sellele teemale rohkem tähelepanu pöörata.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) suuniste kohaselt on vastutustundliku ettevõtluse kava olemasolu kohustuslik riigiettevõtetele, riigi osalusega ettevõtetele ja riigilt näiteks EASi või Kredexi kaudu tuge saanud ettevõtetele.
Valitsus kinnitas Eesti vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava selle aasta septembris. Ka EAS oli vastutustundliku ettevõtluse tegevuskava väljatöötamise töörühmas. «Taotluste hindamisel me seda eraldi kriteeriumina veel ei rakenda, kuna suurem osa nõudeid taotlustele tuleneb aastatest 2007-2008, kui meetmeid ette valmistati ning täna poleks ka suutlikkust seda kontrollida,» kommenteeris Alamets.
Näiteks turismivaldkonnas on aga säästev turism läbiv teema. «Täna panustame säästvasse turismi eri kvaliteediprogrammide, koolituste ja keskkonnaalaste märgistega,» kinnitas Alamets
«Pärast seekordset rahvusvaheliste ürituste ja konverentside korraldamise toetuse saajate selgumist plaanime neile selgitada kohaliku kogukonna kaasamise vajalikkust,» lisas ta.
Vastutustundlik ettevõtlus oma sisult on see, kui ettevõtted hindavad oma ettevõtete tegevuse mõju ümbritsevale keskkonnale ja ettevõtte tegevusega kokkupuutuvatele huvirühmadele.
Kui varem vaadeldi Alametsa sõnul ettevõtet, ühiskonda ja keskkonda rohkem eraldiseisvate üksustena, millel olid olemas kokkupuutepunktid, siis nüüd vaadatakse ettevõtet kui ühiskonna osa, mis on omakorda osa keskkonnast.