Uus korter vanast poole kallim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmiselt on uhiuute korterite hinnad järelturul müüdavatest varadest enam kui poole võrra kallimad, kirjutab Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson Postimehe erilehes Kinnisvara ja Ehitus.
Kui kõrvutada kogu Tallinna korteriomanditehingute keskmist hinda uute korterite tehingute hinnaga, saame vaheks 53 protsenti, kusjuures kogu linna tehingutest on veel üldist keskmist tõstvad uued tehingud maha arvamata. Uus korter vajab ka täielikku sisustamist, seepärast käriseb lõplik hinnavahe veelgi suuremaks.
Praegu liiguvad uusarendused keskmisest kiiremini – Tallinna keskmine on jaanuarikuiselt 994 eurolt ruutmeetri kohta tõusnud 1077 eurole ruutmeetri kohta, uusarenduste puhul on aga ruutmeetrihind kerkinud 1383 eurolt 1647 eurole septembris.
Siin tuleb muidugi arvestada asjaoluga, et peaaegu pooltest uute korterite tehingutest tehakse kesklinnas ja Põhja-Tallinnas (eelkõige Kalamajas), kus on väljamüügihind kõrgem, kui oleks magalarajoonides.
Hoolimata kiirest hinnatõusust on nõudlus uute korterite järele püsinud ja pannud arendajaid planeerima uute hoonete ehitamist, sest valmis ehitatud uute korterite jääk kahaneb.
Miks on inimesed valmis uue korteri eest rohkem maksma? Analüüsime mõnda tähtsamat aspekti.
Energiasääst. On selge, et 40 aastat tagasi ehitatud paneelmaja ei suuda küttekulude osas uue ehitisega konkureerida. Mitmekümneprotsendiline sääst muudab aga korteri laenuga ostmisel objekti ülalpidamiskulud küllaltki võrreldavaks.
Näiteks kolmeprotsendilise intressiga, 70 000 euro suuruse ja 30 aasta pikkuse eluasemelaenu igakuine tagasimakse on 324 eurot, 100 000 suuruse laenu korral 456 eurot. Ainuüksi keskküttearved kulusid täielikult ei taanda, aga kui amortiseerunud maja vajab lisaradiaatoritega kütmist või uus maja on gaasiküttel, siis küll. Eluaset kohe välja ostes on rahaline võit loomulikult olemas.
Vabadus valida planeeringut. Eriti ehitusfaasis korteri broneerinud inimesel on võimalik kaasa rääkida paljuski – alates kergemate vaheseinte asukohast kuni pistikupesade arvuni. Üldjuhul on uute eluasemete planeeringud märksa avatumad, vabamad ja inimsõbralikumad.
Sisekliima. Vanade majade puudulikule ventilatsioonile ja sellest tingitud haigustele on palju tähelepanu pööratud, kuid odavat lahendust sellele pole.
Naabrid. Naabreid ei saa valida, küll on aga uutes majades tavaliselt ühtlasem läbilõige ühiskonnast, kelle vajadused ja valmisolek probleeme lahendada on sarnasemad. Vanades üheksakordsetes paneelmajades on nii mõnedki tööd tegemata jäänud osa elanike vastuseisu tõttu.
On selge, et suure ja kõikehõlmava hinnatõusuta uue korteri ostja pigem siiski rahaliselt kaotab. See kehtib kõikide toodete puhul – on ju lausa kõnekäänd, et salongist välja sõitev auto kaotab 20 protsenti oma salongihinnast.
Elujärje paranedes on üha rohkem inimesi, kes on selleks kaotuseks valmis, eriti kui see püsikulude kasvus paremal juhul üldse ei kajastu ning annab nii tervislikke kui ka meeleolulisi lisaväärtusi.