Ansip: Euroopa Liidu tihedam koostöö on Eesti rahvuslikes huvides
9. oktoober 2012, 12:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip ütles riigikogule, et tihedam koostöö Euroopa Liidu riikide vahel on Eesti rahvuslikes huvides ja aitab meie põhiseaduses püstitatud eesmärke ellu viia.
Peaministri sõnul seisab Eesti ees üsna pea valik, kas minna kaasa koostööd suurendava Euroopaga või jääda sellest kõrvale.
«Eesti peaks olema Euroopa koostöö süvendamise eestvedajate hulgas, et tagada meie rahvuslike huvide järgimine,» leidis Ansip. «Vastasel juhul jääb meil üle ainult üks valik: kas kaasa lohiseda või maha jääda. Välja jäädes peaksime pikapeale leppima vähem kaitstud ja vaesema Eestiga. Seda nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.»
Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso on kutsunud üles looma tulevikus rahvusriikide föderatsiooni ja selleni jõudmine on aastakümnete pikkune protsess.
«Kõige lihtsamalt öeldes käib praegu Euroopa majandus- ja rahaliidu kapitaalremont,» ütles Ansip oma ülevaates valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.
«Vastupidiselt levinud arusaamale, et kriisis räsitud euroala riikides midagi ei toimu, räägivad numbrid teist keelt. Kuigi kõigil neil on käia veel pikk tee, on nad oluliselt parandanud oma eelarvepositsiooni. Kohandumine ei ole toimunud nii kiiresti, kui me lootsime, ja nad ei tohi ennast lõdvaks lasta, kuid muutused toimuvad. Need on täiesti võrreldavad Läti ja Eesti sammudega kriisi alguses,» hindas peaminister.
Et kriisi kahjud ei korduks, on lahendusena välja pakutud tihedamat koostööd pangandus-, eelarve-, majandus- ja poliitilise liidu alal. See seab ka Eesti mitmete põhimõtteliste valikute ette:
1) Kas euroalal peaks olema Euroopa Liidu eelarvest eraldiseisev rahainstrument, mida saaks kasutada kriisimõjude leevendamiseks või stiimulina struktuursete reformide läbiviimiseks?
2) Kas euroala liikmesriigid peaksid omavahel või Euroopa Liidu institutsioonidega sõlmima siduvama lepingu, mis sätestaks täpsemad kohustused konkurentsivõime tugevdamisel – olgu see siis tööturu arendamisel, riigi kulutuste kokkutõmbamisel, miks mitte ka haridussüsteemi reformimisel tänapäeva nõuetele paremini vastavaks?
3) Milline peaks olema demokratlik kontroll nende meetmete rakendamise üle?
«Need küsimused esitatakse konkreetselt – ja nii peavad konkreetsed olema ka meie vastused. Juba käesoleva aasta detsembri ülemkoguks valmistudes. Seejärel saame me Euroopas ja Eestis hakata arutama, kas ja mil määral nõuavad uuendused Euroopa aluslepingute ja Eesti põhiseaduse muutmist,» ütles Ansip.
Valitsus on otsustanud liituda nende riikide grupiga, kes soovivad algatada tihendatud koostööd finantstehingute maksu kehtestamiseks. Otsus selle kohta, kas Eesti sellise maksu ka kehtestab, on veel ees.
Mitte kõik riigid pole Euroopa Liidu koostööst nii vaimustuses kui Eesti. «Näeme, kuidas mõned liikmesriigid ennast ise koostööst distantseerivad. Mul on kahju seda vaadata, sest ma usun, et koostöö on lõppkokkuvõttes alati majanduslikult ja poliitiliselt kasulik. Seda mõlemale poolele. Koostööst välja jäädes jääme me kõik vaesemaks,» leidis Ansip.
Peaminister meenutas, et Eesti poolt garanteeritav ja sissemakstav osa Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ja Euroopa Stabiilsusmehhanismi poolt antud ja antavatele laenudele kokku, on rohkem kui viis korda väiksem kui need toetused, mida Eesti on Euroopa Liidu eelarvest saanud või järgneva seitsme aasta jooksul saab.